Purustav testimine

Purustav testimine on testimisviis, kus vaadeldakse katsealuse jõudluse või materjali käitumist erinevatel koormustel. Katset tehakse, kuni katsealusel tekib tõrge. Selliseid teste on lihtsam teha, nende käigus saab rohkem informatsiooni koguda ja seda on kergem analüüsida kui mittedestruktiivse testimise puhul. Purustavat testimist on kõige sobivam ja majanduslikult kasulikum kasutada esemete puhul, mis lähevad masstootmisesse, sest väheste eksemplaride lõhkumise hind ei oma suurte koguste juures olulisust. Purustavat testimist ei ole majanduslikult kasulik teha väikeste koguste tootmise korral (näiteks hoonete ehitamise puhul).[1]

Testimise käigus leitakse vead üles kiirkaameraga pildistades. Saadud pilte kasutatakse hiljem analüüsimiseks ning dokumenteerimiseks. Vea avastamiseks saab kasutada helidetektorit või rõhumõõturit, mis annavad purunemise korral signaali kaamerale. Sellistel kiirkaameratel on kõrgtehnoloogilised lindistamisvõimalused, mis suudavad jäädvustada peaaegu igal kiirusel toimuvat purunemist. Pärast purunemist lõpetab kaamera salvestamise. Saadud pilte saab läbi vaadata aegluubis, mis näitab pilt pildi haaval, mis juhtus enne, purunemise ajal ning pärast seda.[2]

Mõned purustava testimise näited:

  1. Shahriyar Kaboli, Hashem Oraee (2016). DeGarmo's Materials and Processes in Engineering: Industrial Applications and Performance Models. Lk 194.
  2. Andrew Bridges. "High Speed Cameras for Non-Destructive Testing". Vaadatud 30. aprill 2018.

© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search